- Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus . Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse.
- Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta.
- Ristiusk aitas viia mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigis legaalseks, 380. a saab riigiusundiks.
- Ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks.
- Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe . Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid.
- Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega.
Maalikunst
- Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud.
- Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust . (http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/8varakristlik-kunst-2996370)
- Seal võib näha ka palvetavate inimeste kujutisi.
- Enamasti on tegu lihtsalt mingi dekoratiivse mustriga.
- Kõige tuntumad on Santa Lucina katakombi maalid. (http://miksike.ee/documents/main/referaadid/3varakristlik_kunst.htm)
- Varakristlik sümboolika tekkis:
- Piiblitõdede õpetamisel märkide keeles nendele, kes lugeda ei oska.
- Meenutamaks kristlastele Jumala kõigevägevust oma loodu üle igal pool ja igal ajal.
- Jäädvustamaks Jumala jumalikku tegevust inimkonna ajaloos.
(http://kristlikudsymbolid.weebly.com/i-loomad-linnud.html)
- Hea Karjane - õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest .Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest.
- paabulind – “sada silma” paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne.
- fööniks – Kristuse ülestõusmise sümbol, esindab Kristuse jumalikku poolt. Fööniks sümboliseerib ka usku ja igipüsivust: fööniks põletas end perioodiliselt tuleriidal, siis aga tõusis iseenese tuhast taas ellu ja alustas uut eluringi.
- tall ehk Agnus Dei – (ld k “Jumal tall”) sümboliseerib Kristust kui lepitusohvrit inimkonna pattude eest.
- miniatuurmaal- raamatumaal, käsikirja figuraalne, ornamentaalne vm kaunistus, väikeformaadiline peenelt teostatud pilt. Sageli maaliti terved leheküljed täis reas asuvaid pilte, mis pidid selgitama raamatute sisu.Stseene püüti kujutada võimalikult elamuslikult ja figuure liikuvatena.
- Maalikunstis kujutati piiblisündmusi. Inimesi on kujutatud väga tõsistena oma pikkades kogu keha varjavates riietes. Kasutati tähendusperspektiivi, mis seisneb selles, et tähtsamad tegelased kujutati suurelt ja vähemtähsaid väiksemalt.
Arhitektuur
- Kirikud pidid olema uhked ja väljendama jumala võimsust.
- Esimeste kirikute ehitamiseks võeti eeskuju antiikaja basiilikatest, püüti terve hoone ja selle üksikosade abil luua võimalikult aukartust äratavat tunnet. Isegi akendest langev valgus pidi looma illusiooni Jumala kohalolekust.
- Sees jagas kaks rida kaartega ühendatud sambaid ruumi kolmeks osaks - lööviks.
Tavaliselt oli kirik kolme-, mõnikord ka viie- või enamalööviline. - Aknad asusid ka külglöövide välisseintes.
- Kirik oli oma põhiplaanilt T-tähe kujuline, kuna kiriku idapoolses otsas asus veel üks lööv, mis oli teiste löövide suhtes risti. Seda kirikuosa nim. põikihooneks, T-tähe pikemat kriipsu nim. aga pikihooneks.
- Altari paigutamiseks oli kiriku idapoolne sein ehitatud poolkaarekujuliseks ja seda kohta nim. apsiidiks. (http://kunstiabi.weebly.com/varase-keskaja-kunst.html)
- Varakristlikel mosaiikidel kujutati piiblisündmusi.
Varakristliku kiriku plaanid
 |
| Rooma katakombidest leitud seinamaal. |
 |
| Rooma katakombi seinamaal |
| Miniaatuurmaali näide |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar