Bütsantsi kunst

Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Antiik-Roomast eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel.(http://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants)
Bütsants kestis 6-15. sajandini.
 

• Tsentraalehitis on ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Põhiplaani äärmised punktid on keskpunktist ühel kaugusel. Paljud Bütsantsi ja renessanssiaegsed kirikud olid tsentraalehitised.
• Bütsantsi kuulsaim ehitis on Hagia Sophia katedraal.See ehitati aastail 532–537. Kupliga kaetud tsentraalehitis. Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga.  Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal kupli küljel kujutati ingleid. Seinu kaunistasid stseenid piibli ajaloost. Mosaiikidele iseloomulikud ranged näoilmed, fooniks kuld. Palju kasutati lillat. (http://et.wikipedia.org/wiki/Hagia_Sophia)

 

• Ikonoklastid olid 8. ja 9. sajandil tegutsenud pildieitajad, kes püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid.
• Ikonoduulid on pühapiltide, millel kujutatakse inimesi ja teisi elusolendeid,pooldajad.
• Ikoonimaal  on idakirikus kantav, enamasti puidule maalitud pühapilt, millel on kujutatud Jeesus Kristus, Maarja, mõni muu pühak, ingel või püha ajaloo või kirikuloo stseen. Ikoone austatakse. Au, mis antakse, läheb kujutatavale isikutele. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Ikoon)

Hagia Sophia katedraal (532–537)

Hagia Sophia katedraali läbilõige
(tsentraalehitis)

 Ikoonimaal, pärit Bütsantsi kunstist