Minu kunstiajaloo õpingud: Rooma kunst

Rooma impeerium- 753–509 eKr
Vabariik - 500-27 eKr
Keisriaeg- 27- 476

Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist.

Arhitektuur

Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide , samuti kuplite ladumist.
Nende sidumiseks kasutati lubimörti.
Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta need silindervõlviga.(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur3.html)
Ehitati esimesed pikemat aega püsivad sillad.
Ehitati esimesed teed ( kivid, tsement ja kivipuru).
Trajanuse sammas- Roomas seisab keiser Trajanuse auks ehitatud ausammas. Samba otsas seisab Trajanuse kuju ja mööda sammast spiraalselt kulgevatel reljeefidel on kujutatud Trajanuse juhitud sõda daaklaste vastu.
Panteon- kõigile jumalatele pühendatud tempel. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid jumalakujud. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava.
1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum. Väljast on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid. Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad.
akvedukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse.
Termid- ehk saunad, need olid spordi ja lõõgastumiskeskused, tähtsad suhtluskohad.
Caracalla termid paiknesid 216 112- ruutmeetrisel alal , ainuüksi suplussaal mahutas 1500 inimest. Peale saunamõnude nautimise võis veel lilleaias või raamatukogus aega veeta, koosolekuid pidada. Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal.
Foorum oli linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik.
Võidukate väejuhtide auks püstitati väravakujulisi ausambaid - triumfikaari,mis kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega.
Fortuna Virilis- Vana rooma tempel ( isiklikud märkmed)

Skulptuur ja maalikunst

Kõrgtasemeliseks arenesid portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid. Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid.
Uuenduseks oli ratsamonumendid. Tähtsal kohal oli ausammaste püstitamine ja skulptuuris oli palju väejuhte ja keisreid ülistavat temaatikat.
Rooma maalikunsti on vähe säilinud, aga seda leidub veel tuha alla mattunud linnadest Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae.
Selleks ajaks oli õpitud kujutama perspektiivi ja varjude abil sügavuse illusiooni tekitamist. Saavutatud oli suur meisterlikkus erinevate materjalide iseloomu edasiandmisek. Maalide temaatika oli mitmekesine. Maalitud on mütoloogia ja kirjanduse ainetel. Samuti on kujutatud lihtsalt maastikke, igapäevastseene ja isegi natüürmorte.
Pompejis on enamikes majades põrandad kaetud mosaiigiga - s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest pilt.(http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst3.html)