esmaspäev, 27. oktoober 2014

Etruski kunst

  • Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias algas 8. sajandil eKr.
  • Nende rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel.
  • Etruskidel puudus ühtne riik. Linnade liit oli rajatud peamiselt usulisele ühtekuuluvusele ja seega poliitiliselt nõrk.
  • Linnu valitsesid kuningad, hiljem sai suure võimu ka sõjaväelis-preesterlik aristokraatia, kelle hulgast valiti ametnikke.
  • Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega.(http://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid)

 Arhitektuur:

  • Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid.
  • Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust. Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel. Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele - poodiumile. Lihtsa ehitise muutsid toredamaks arvukad keraamilised kaunistused.
    Etruski tempel

    Matmiskombed:

  • nekropolid - surnute linnad e. kollektiivsed matmispaigad.
  • Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel oli lahkunu ja tema abikaasa figuuri kujutis pooleldi lamavas asendis.
  • Etruskid uskusid, et elu pärast surma läheb edasi, siis kujutasid nad oma kadunukesi sarkofaagidel rõõmsatena, justkui osalistena pidustusest. Selline poollamav asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel.(http://kunstiabi.weebly.com/etruski-kunst.html)

Sarkofaag etruskide hauakambrist.

  • Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, mille seintele oli maalitud aknad ja uksed. Seinu kaunistasid maalingud, millel kujutati tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist.
  • Hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud – kanoobid. Neis hoiti lahkunute tuhka.
 

 Kunst:

  • Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitooliumi emahunt"
  • Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui kreeka kunstis.
  • Varasem etruskide seinamaal on rõõmsameelne ja värvikirev.
  • Hilisem seinamaal muutub aga süngetooniliseks, ilmuvad koletised jne.
  • Inimkeha ei osatud hästi edasi anda, palju anatoomilisi vigu.
  • "Kapitooliumi emahunt " on rooma mütoloogia järgi hunt, kes imetas kaksikvendi Romulust ja Remust - kellest pidid saama Rooma linna rajajad. Nende vanaonu oli aga selle vastu ja heitis nad vette, et nad upuksid, aga vool kandis lapsed kaldale.  (http://kunstiabi.weebly.com/etruski-kunst.html)
Kapitooliumi emahunt (6. saj eKr)

  • Hilisemas etruski kunstis 4.-3. saj eKr võib näha hirmuäratavaid koletisi – kimääre
  • Kimäärid on müütilised loomad, midagi sfinksitaolist. Neid on kujutatud hirmuäratavates poosides. Varasem etruski kunst oli olnud elurõõmus. Selline muudatus näitab kultuuri langust.
    Arezzo kimäär
     






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar