Renessanss

Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks:

- Eelrenessanss 13.-14. saj.

- Vararenessanss 15. saj

- Kõrgrenessanss 16. saj

• antiikkunst- renessanss
• Keisrite ja paavstide võitlus.
• Tulid kunstitellijad

Inimeste rikkus ja heaolu kasv tõi kaasa feodalistliku ühiskonnakorra asendumise rahalis-pangandusliku majandussüsteemiga. Üha enam inimesi asus elama  linnadesse, tekkis uus klass, mille moodustasid   linnakodanikud, jõukad kaupmehed  ja pankurid. Kontaktid kaugete maadega ja uute senitundmatute kaupade saabumine avardasid silmaringi ja tekitasid huvi uute teadmiste  omandamise vastu. Meremehed komplekteerisid laevastikke  ja suundusid avastusretkedele.

Muutunud elukorraldus ja uued teadmised panid inimesi religiooni teistmoodi suhtuma. Jumalat peeti endiselt kõige loojaks aga tunti huvi tema loomingu ehk kogu maailma tundmaõppimise ja nähtuste põhjendamise vastu looduse seaduste abil. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust, vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist maailmavaadet nimetatakse humanismiks.
 

Eelrenessanss

• Renessanssi sünnikohaks peetakse Itaaliat. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpust Firenzest, Dante Alighieri ning Francesco Petrarca tekstidest.
• 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. (http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst-roomas.html)

• Kunstis tähtsal kohal jumalik täiuslikkus.
• Kunstnik samal tasemel teadlaste ja poeetidega.
• Ilu loomine, puudub looduse väljensamine.
• Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus.
• palazzo-ülikute suur siseõuega linnaelamu.
• rustika-jämedalt tahutud kividest laotud linnamüür.
• Läheb moodi kaaristu. (Isiklikud märkmed)

Vararenessanss

 

Firenze

 

• 15.sajandi tähtsaim kunstikeskus.
• Rikkad tellisid kunstiteoseid avalikesse kohtadesse.
Stiil muutus peenemaks ja kergemaks, maja pidi rõhutama inimese rikkust.
Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus.
palazzo-ülikute suur siseõuega linnaelamu. Nende eeskujuks olid keskaja Itaalia linnade kindlused, mistõttu paistavad nad meile oma kõrgel asetsevate väikeste akendega ligipääsmatud. Enamasti ehitati  vararenessansi palazzod kolmekorruselised, korruseid eraldasid karniisid ehk  seinapinnast eenduvad ehisliistud.
rustika-jämedalt tahutud kividest laotud linnamüür.
Läheb moodi kaaristu.
Peale palazzode ja kirikute hoogustus renessansiajal raamatukogude, haiglate , kauba- ja kohtuhoonete ehitus. Iga linn sai endale ka esindusliku raekoja kus paiknesid raesaal, turuhall, apteek, arhiiv, tuletõrje ja mõnes paigas ka kabel ning vangla.Tuli mõtelda ka linnade uute kaitsesüsteemide ehitamise peale kuna kasutusele olid tulnud tulirelvad.

 
 

• Brunelleschi oli Itaalia vararenessansi kuulsaim arhitekt, kes kehtestas arhitektuuris uued kaanonid. Ehitised pidid olema sümmeetrilised ja mõjuma rahulikuna. Ta oli esimene, kes pöördus selle saavutamiseks antiikarhitektuuri rütmide ja harmoonia poole. Brunelleschi suurprojektiks kujunes Firenze toomkiriku (Santa Maria del Fiore) kupli ehitamine, millele ta kulutas suurema osa oma elust. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur1.html)

Firenze toomkirik

• Kogu arhitektuur liikus korrapäraste vormide poole nagu ruut ja kreeka rist. Lisaks nendele paelus arhitekte ka ring hoone põhiplaanina kuna ring sümboliseeris täiuslikku harmooniat ja tasakaalu. Renessansiajal ehitatud  kirikutest on paljud  tsentraalehitised. Sellise hoone katmiseks oligi ainuvõimalik kupli ehitus. Renessansiaja arhitektuuri üks tunnuseid on kuppel.

 
 Palazzo Strozzi 
 
Skulptuur
 

• Levis ilmalik portreekunst- Skulptorid lõid realistlikke ja individualiseerituid portreid.
• Populaarsed madonnareljeefid.
• Majookikatehnika- põletatud savireljeefiga on kaetud värvilise glasuuriga.
• Hauamonumendid kristlikud ja antiigile viitavad detailid.
• Lorenzo Ghiberti, kullassepp, skulptor
• Donatello, skulptor, "Püha Jüri"(isiklikud märkmed)

Püha Jüri

 

Maalikunst
 

• Üks murrangulisemaid  uuendusi oli lineaarperspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõttmine maalikunstis.
• Valguse, varju, värvi ja perspektiivi matemaatilise täpsuse kasutamisega saavutati rahu ja eriline pühalikkus. Pildi  kõik üksikasjad maaliti naiivse põhjalikkusega välja kuigi tihti on tagaplaan heledamates toonides kui esiplaan. Sageli paigutati inimesed ridamisi esiplaanile kus nad tunduvad justkui taustast eraldi seisvatena.

 
 Masaccio 1401-1428

• Üks esimesi, kes perspektiivireegleid oma maalis kasutas, oli  Masaccio.
  Ta maalis Medicite kodukirikusse, Firenze Santa Maria Novella kirikusse fresko kolmainsusest, mis oli vastuolus kõige sellega, mida oldi harjutud nägema. Seinapinnale maalitud ruum oli niivõrd ehtne, et  seda peeti vaateks kõrvalasuvasse kabelisse.



Masaccio   "Püha kolmainsus"

• Figuuride alasti kujutamine oli väga uuenduslik. Kehad on edasi antud valgust ja varju kasutades ning muudab nad ruumiliseks, tõelisteks. Kujutatud on ka selgepiirilisi varje maapinnal, mis oli samuti uus ja andis pildile ruumilist sügavust.
  Erinevalt varasematest kunstnikest kujutas Masaccio vägagi reaalselt oma tegelaste emotsioone: tohutut ahastust ja häbi patu tegemise pärast.

 
Sandro Botticelli 1445-1510

• Sandro Botticellit peetakse tänapäeval üheks populaarsemaks Itaalia vararenessansi maalikunstnikuks.
• "Primavera" ,"Venuse sünd".
• Mõlemad on allegoorilised maalid, mille teema on laenatud moodiläinud antiikmütoloogiast.

 
Nii nagu teisedki renessansiaja kunstnikud, tugines ka Botticelli anttikaja eeskujudele. Venuse poos on laenatud antiikskulptori Massimo teosest "Venus pudica". Maalil on Venuse figuur veidi venitatud ja moonutatud.
Tema kael on ebaloomulikult pikk ja õlajoon longus. Pea on kaela otsas anatoomiliselt täiesti võimatus asendis. (http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst-roomas.html)
Ometi mõjub kujutis graatsilisel ja kaunilt.
 
 
Kõrgrenessanss
 

• Kõrgrenssanss on suurim õitseaeg Itaalia kunsti arengus. Püüded ideaalse suursuguse, suurejoonelise vormikäsitluse,selguse ja harmoonia poole.
• Rooma on tähtsaim keskus.
• Lihtsus ja ülevaatlik, puudub detailide kuhjumine.

Arhitektuur

• Väikest ümarehitist - tempiettot - peetakse kõrgrenessansi stiilinäiteks.
• Kahekorruseline ümarehitis  asub mitmeastmelisel alusel ja seda kroonib väike kuppel. Kabelit ümbritseb ümar sammaskäik, millele toetub teise korruse rõdu.

tempiettot

Bramante (1444-1514)

• arhitekt ja maalikunstnik
• Teda huvitasid kuppelehitised
•  Ta projekteeris suuri tsentraalehitisi -kirikuid.
• Bramante suurimaks tööks oli paavsti peakiriku, Rooma Peetri kiriku projekteerimine. (isiklikud märkmed)

Michelangelo (1475-1564)

• arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja
• Ta otsis uusi väljendusvõimalusi ja oma rahutu vormikeelega rajab teed barokile.
• Ta viis lõpule Peetri kiriku kavandamise.
• Michelangelo projekteeritud Peetri kiriku kuplit peetakse insenerikunsti ja arhitektuurse harmoonia meistriteoseks. Selle läbimõõt on nagu Pantheonilgi 42 meetrit ja kõrgus marmorpõrandast 132 m.

Rooma Peetri kirik

• Kiriku portaali ette ehitatud portikus lisab väärikust. Seda kaunistavad Michelangelole nii omased läbi kahe korruse ulatuvad poolsambad.
• Michelangelo projekteeritud on ka Rooma Kapitooliumiväljak ja ümber ehitatud selle servas asuvate paleede fassaadid.
•  Lisaks projekteeris ta  platsi vasakus servas asuva Palazzo dei Conservatori, mille fassaadi kaunistavad läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid. Väljaku keskpunktiks on antiikajast pärit Marcus Aureliuse ratsamonument. (http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst-roomas.html)

Aadama loomine

Palladio (1508-1580)

• oli Itaalia arhitekt.
• Uuris põhjalikult antiikarhitektuuri ja sealt pärinevad tema otsesed eeskujud.
• Villa Rotonda
• Lunastaja kirik

Maalikunst

• Kuna kultuurist lugupidamist peeti heaks tavaks, püüdis paavst kunsti ja kultuuri enda teenistusse rakendades kiriku positsiooni tugevdada. Nii palkas paavst lisaks arhitektidele ka parimaid kunstnikke. Selleks ajaks oli maalikunst saavutanud täiuse. Kunstnikud valdasid ruumi, valguse, värvi ja inimeste kujutamise oskust. Maalide ülesehitus toetus endiselt  kindlatele reeglitele. Sümmeetria, kolmnurkse või ümmarguse kompositsiooni kasutamine tundub nende tööde puhul ainuvõimalik, et nad mõjuksid  harmooniliste ja terviklikena. Maalikunstilt oodati nüüd lisks tehnilisele meisterlikkusele ka sügavamat väljenduslikkust ja isikupära. Üheks suurmeistriks, kelle paavst enda teenistusse palkas, oli Leonardo da Vinci.(http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst-roomas.html)

Raffael (1483-1520)

• Maalikunstnik ja arhitekt
• Töödes väljendub püüd täiusliku ilu ja kooskõla poole.
• Looming kajastab uusplatonismi ideaali inimese hiilguses.
• "Madonna della Sedia"
• "Madonna Connestabile"
• komnurga temaatika
• "Ateena ülikool"

Ateena ülikool

Leonardo da Vinci (1452-1519)

• Leonardot on tihti kirjeldatud renessanssinimese arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud.
• Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust". Sageli loetakse esimeseks tööks, mis on suures osas Leonardo maalitud, Verrocchio "Kristuse ristimist", millel talle omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. 
• "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 1495–1498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul korduvalt restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud vaid fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed.
• "Mona Lisa"(http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst-roomas.html)

Veneetsia

• Veneetsia maalikoolkond- Kompositisooni põhielemendiks värv, joonistuslik osa taandunud, valguse kujutamine, värvide ühendamine.

Tizian (1477-1576)

• maalikunstnik
• "Pearaha"
• "Mees sinise varrukaga"
• "Tütarlaps lipsuga"
• Näod väljendavad rohkem emotsiooni.
• Annab edasi moodi

Tizian

Giorione (1477-1510)

• maalikunstnik, monumentalist
• "Kontsert"
• "Äike"
• "Juudit"
• "Uinuv Veenus" ainuke maal,kus ta kujtab antiikmütoloogiat (isiklikud märkmed)

Giorione Uinuv Veenus

Hilisrenessanss ehk manerism

• 16.sajandi teine pool
• ajastu meeleolude kajastus
• Renessanssi ideaalide nõrgenemine.
• Vorm saab väärtuseks iseeseses.
• Ilustamine, dramaatika ja dünaamika liialdamine
• Kaugenemine algsest sisust.
• Looduslähedus ja sümmeetria kaotavad tähendus.

Verone (1528-1588)

• Mõjutatud Tizianist
• monumentalist
• "Püha Lucia martüürium"
• Värvid erksad, valguse varju kontrast

Arcimboldo

Suvi

• Said tuntuks tema allegoorilisfantastilised maalid, millel kujutatud lilled ja loomad jne tekitasid inimese.

El Greco (1541-1614)

• Hispaania maalikunstnik
• Skulptor,arhitekt
• Teda peetakse ekspressionismi ja kubismi eelkäiaks.
• Ta on tuntud oma looklevate väljavenitatud kehadega ja erksate värvide poolest.
• Palju liikuvust kehadel. (isiklikud märkmed)

Saksa renessanss

• 15.sajand valitses Saksamaal veel hilisgootika.
• Hiljem madalmaade ja vähem itaalia mõjutustega gootikast sünteesitud realistlikum, ekspressiivsem kujutluslaad.
• Antiikkultuuri mõju puudus.
• Pannakse rõhku pealispinna liikumisele ja kujutavate objektide omavahelistele seostele.
• Trükkipressi kasutusele võtt.
• Eelkõige usuline, õpetliku sisuga moraliseeriv kunst.

Matthias Grünewald (1470-1528)

• maalija
• Pearõhk värviprobleemidel ja valguse kujutamisel.
• Suur kunstiline ilmekus, tunnete kirhlik ja haarav väljendus
• "Isenheimi altar"

Albrecht Dürer (1471-1538)

• Maalis loomi ja loodust, mis polnud kombeks sel ajal.
• Alustas trükikunstiga.
• Äärmiselt andekas juba noores eas.
• Äärmiselt detaili rohked tööd.
• "Neli pühakut" (isiklikud märkmed)

 

Neli pühakut