Rahvusromantism

   

Rahvusromantismiksvõidakse nimetada rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutavat kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuunda.

Rahvusromantism kitsamas tähenduses on 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses eriti Põhja- ja Ida-Euroopas levinud kunstistiil. Stiili esiletõus oli seotud rahvusliku eneseteadvuse tärkamisega. Rahvusromantism üritas vastanduda niiöelda vanadele Euroopa rahvustele otsides rahvaluulest, -kunstist ja -pärimustest ainest päris "oma" rahvusliku kunstistiili väljatöötamiseks. Rahvusromantism eesti ja soome kunstis on tihedalt seotud tollal populaarse ekspressionistliku stiiliga, eriti soomes ka juugendstiiliga. (Vikipeedia)

 

Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiki, seega norra ja soome kunstis.

Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust.

• Erik Werenskiold ja tema mõttekaaslased püüdsid võimalikult täpselt edasi anda Norra looduse ja inimeste omapära.
• Gerhard Munthe püstitas eesmärgiks luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile.
• Arhitektid Eliel Saarinen ja Lars Eliel Sonck kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid.( Helsingi raudteejaama hoone ja Sonckil Tampere toomkirik)
• Hugo Simberg: Toetus rahavaluule, kuid käsitles selle tõsiseid teemasid, selhulgas surma, veidravõitu fantaasia ja nukra huumoriga.
• Põhiliselt sümbolistlik on norralane Edvard Munch. Sünged lapsepõlvekogemused ja boheemlik seltskond eraldasid teda rahvuslastest. Tema teemadeks kujunesid inimese üksindus,armastuse kaduvus, hirmud, haigused,surm. (Kunsti kultuuriajalugu, Jaak Kangilaski)

Theodor Kittelsen " Must surm"

Gerhard Munthe "Kosilased"

Akseli Gallen-Kallela " Kullervo needmine"

Hugo Simberg "Haavatud ingel"

Edvard Munch "Tütarlapsed sillal"

Erik Werenskiold

Sümbolism

Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse.
Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse.
Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. (http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCmbolism)

Kunstnik saab oma teostes  kujutada reaalselt eksisteerivaid asju ja olukordi või need lihtsalt välja mõelda .
Teatud hulk kunstnikke hakkas 19 saj. lõpu aastatel  ja 20 saj. alguses  eriti huvituma müstikast, kaugete maade usunditest ja kunstist , vanadest hävinenud kultuuridest , muistenditest . Samuti saadi inspiratsiooni kirjandusest ja ajaloost .Oma piltidel kujutati aga kõike kuidagi  ebatavaliselt ja kasutati sageli sümbolite keelt . Sellest ka sümbolistide nimi .  

 Sümbolistide teemadeks olid sageli sünd, surm, armastus, üksindus, elu igavene ringkäik, aga ikka kujutati kõike salapäraselt ja ebareaalselt .      
                                                                                                                                     
  Osade sümbolistide tööd olid nukrad, igatsevad ja  luulelised , teiste tööd aga täis õudust .Sümbolistidele oli tähtis  mida pildi peal on kujutatud, mitte kuidas seda on tehtud.
Seetõttu oli maalimisviis  mitmekesine: osa kunstnikke maalis akadeemilises laadis, idealiseeritult,  teised kujutasid väljamõeldud olukordades  vägagi realistlikult väljamaalitud detaile, osa aga maalis juugendlikult, kasutades  näiteks väljavenitatud figuure .(http://kunstiabi.weebly.com/suumlmbolism.html)

Pierre Puvis de Chavannes

• "Vaene kalur"
• "Nägemus"
• Pierre Puvis de Chavannes oli Prantsuse sümbolismi eelkäijaks ja ametlikult tunnustatud kunstnik.

"Nägemus"

Gustave Moreau

• "Oidipus ja sfinks"
• "Rändav poeet"

Galatée

Odilon Redon

• "Ophelia"
• "Pandora"

"Pandoora"

Mihhail Vrubel

• "Deemon"
• "Luik tsaaritar"

"Deemon"

 

Juugendstiil (1890-1910)

Juugentstiil lähts püüdes luua vastukaaluks ajalooliste stiilide matkimisele uut, otstarbekat ja ajakohast stiili.
See hõlmad arhitektuuri, sisekujundust, maalikunsti, ehtekunsti ja raamatuillustratioone.
 
Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem.Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks:
 

1)1893 – 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis;
2) 1895 – 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago;
3) 1900 – 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. (http://miksike.ee/documents/main/referaadid/juugendstiil.htm)

 Arhitektuur

• Arhitektuuris võisid hooned olla ebasümmeetrilised.
• Iseloomulik olid rohked dekoratiivsed elemendid.
• Juugendlik joon on väljavenitatud kaar.(isiklikud märkmed)
• Juugendi aja hooned pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Ehitades aga selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide – klaas ja raud – vastu, püüti kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid.

Maalikunst
 

• Juugendit iseloomustab maalikunstis sujuvus ja väljavenitatud figuurid, piirjoonte rõhutamine ning selged ühtlases toonis värvipinnad. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa.(http://miksike.ee/documents/main/referaadid/juugendstiil.htm)



Aubrey Beardsley "Paabulinnurüü"

Victor Horta

• Belgia arhitekt
• Projekteeris voolujooneliselt kulgevalt fassaadidega klaasist hooneid.

Major Town Houses of the Architect Victor Horta

Hector Guimard

• Kujundas Pariisi metroojaamade sissepääsud.

Antoni Gaudi

• Sagrada Familia kirik
• Lõi juugendi raamides nn. katalaani moderni
• Casa Mila rikaste korterelamud.
• Guelli park (isiklikud märkmed)

Casa Mila rikaste korterelamud

                                                                      Guelli park



Louis Comfort Tiffany(vitraazid ja lambid), Avant Garde, William Morris

 

Postimpressionism

• Levis 1890-1905.
• Postimpressionistid suuremalt jaolt ise õppijad, nende loomingut ei võetud tõsiselt.
• Arendasid impressionismi: jätkasid eredate ja paksude värvidega, maalisid samamoodi.
• Rõhutasid rohkem geomeertilisi vorme, vorme moonutati ja ebaloomulikke ja meeleavaldavaid värve kasutati.
• Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna.(isiklikud märkmed)
• Georges Seurat ja tema järgijad töötasid välja puäntillismi, väikeste värvitäppide süsteemse kasutamise. Selles stiilis tehtud maale ei saanud lähedalt vaadata, sest siis paistsid üksnes värvilised täpid. Neid maale tuli vaadata kaugelt, sest siis sulasid täpid üksteisega kokku. Puäntillismiga katsetas ka Camille Pissarro, kuid pöördus hiljem impressionismi juurde tagasi.
• Paul Cézanne soovis taastada maalikunstis korda ja struktuuri, et muuta impressionistlik kunst kestvaks ja püsivaks, nagu seda on muuseumides säilitatav kunst. Ta püüdis seda saavutada objektide välimuse taandamisega põhiliste geomeetriliste kehade suunas, säilitades impressionismi eredad ja värsked värvid. Hiljem tekkis selle suundumuse süvenemise tulemusena kubism. (Wikipeedia)

           "Saint -Victori mäed", "Kaardimängijad", "Suplejad"

 "Saint -Victori mäed"

                                                                "Kaardimängijad"



Vincent van Gogh kasutas oma meeleolude ja hingelise seisukorra edasiandmiseks värve ning värisevaid ja keerlevaid pintslilööke.(siklikud märkmed)

• "Kartulisööjad"
• "Natüürmort: Vaas 12 päevalillega"
• "Kohviku terrass öösel"
• "Voodi Arles'is"
• "Iirised"

Tähistaevas

Oliivipuud

Eugène Henri Paul Gauguin

• oli prantsuse üks tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnikke.
• Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline. Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; töödes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüanssid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse – lopsakate ja kõlavate värviühendustega – külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde. Maalides valitseb harmooniline kompositsioon ning taotletud on mitmesuguste sümbolite eksistentsi, mis eriti tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on nimetanud teda sümbolistiks.
• Gauguini maalid, mis valmisid Prantsuse Polüneesia saartel, on üldjoontes sarnased kunstniku varasema kunstiloominguga, ehkki siin on ta püüdnud kaasaegse maalikunsti jooni ühendada Polüneesia saarte rahvakunsti naiivselt siira elutunde ja dekoratiivsusega. Sageli kujutas ta tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Tahiitil maalitud teosed kunstniku äge protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias.(http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Gauguin)
• "Kollane Kristus"
• "Nägemuse peale jutlus"



"Tahhiti naised"

"Kollane Kristus"

 

Henri ge Toulouse-Lautrec

• Sai kuulsaks Molin Rougei reklaamplakatitega.
• Lemmik teema olid prostituudid.(siklikud märkmed)

Molin Rougei reklaamplakat




 

Impressionism

• Impressionism- mulje
• Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.
• Sai nime endale nime 1874 aastal välja pandud Moneti maali " Päikeseloojang impressiioon" järgi.
• Impressionistid väitsid, et tegelikkuses suudab inimese silm selgelt näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub.

"Päikeseloojang impressiioon" Monet

Tunnused:

• Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest.
• Kasutasid heledaid ja puhtaid värve.
• Maalisid väikeste komataoliste liigutustega.(isiklikud märkmed)

Claude Monet

• Rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist.
• "Roueni katedraal"
• "Vesiroos"
• "Heinasaod"
• "Kaputsiinide pulvar"

Roueni katedraal

                                                        "Heinasaod" Monet


Auguste Renoir (1841-1919)

• Pühendas inimeste kujutamisele.
• Ta maalis lapsi, naisi,töö inimesi jne
• "Suplejad"
• "Kiik"
• "Tütarlaps lehvikuga"
• "Jeanne Samary portree"
• "Looz"
• "Vihmavarjud"

"Vihmavarjud"

Edgar Degas (1834-1917)

• Püüd jäädvustada hetkemuljeid.
• Kasutab piirjooni.
• "Sinised tantsijatarid"
• "Tantsuklass"
• "Absint"
• "Neli tantsijat"
• "Kammiv naine"

"Sinised tatsijtarid"

                                                                  "Absint"


Camille Pissarro (1830-1903)

• Maalis peamiselt õhulisi, päikeseküllaseid tänavapilte, põlde ja aedu.
• "Montmartere bulvar"
• "Kohvik" (isiklikud märkmed)

"Montmartere bulvar"

Romantism

Romantism 19.sajandi esimene pool.
Kõrgaeg 1824-1840.

• Romantism- euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18.sajandi lõpus ja 19.sajandi esimesel poolel.
• Romatiline, kangelased.
• isiku ja loominguvabadus, rõhutab tundelisus
• eeskuju leiti kaskajast, eksootilistest idamaadest ja barokk kunstist eeskuju
• maalikunsti tuleb taas liikumine, järskud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus.
• Pearõhk koloriidil.
• looduslähedane elustiil.

William Blake (1757-1827)

• inglise luuletaja, graafik,maalija
• sügavalt usklik, kes kujutas oma fantaasiamaailma
• "Muistsed ajad"

Joseph Mallord William Turner

• Inglise maalikunstnik ja graafik, tuntud kui valguse maalija.
• Maalis palju merd.
• "Temeraise viimane sõit"
• "Matus merel"

Matus merel

 

Caspar David Friedrich (1774-1840)

• Sakasa maalikunstnik
• "Reedeni kriidikaljud"
• "Ründaja udumere kohal"
• "Kloostrikalmistu lumes"
• "Tammesalu kloostrikirikuga"(isiklikud märkmed)
• Kooskõlas oma aja romantiliste ideaalidega soovis kunstnik, et ta maalid toimiksid ehedate esteetiliste avaldustena, nii et ta jälgis hoolega, et ta töödele antavad pealkirjad ei oleks üleliia kirjeldavad või suunavad.
• Maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt.
• Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive.
  Eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid.
  

Reedeni kriidikaljud

Tammesalu kloostrikirikuga

Francisco Goya

• Oli Hispaani kuulsaim romantist.
• Hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma.
• Tegi peamiselt paraadportreid (tihti oli seal pilkav alltekst).

Prantsusmaa romantismi esikteos ja autor:
Theodore Gericault ''Medus'i parv''  See kujutab merehädalisi hukkund laevalt nimega“meduse“ kui nad püüavad märku anda kaugustes mööduvale laevale.

Medusi parv

Eugene Delacroix

• Pani suurt rõhku maalilisele käsitluslaadile ja emotsionaalsusele.
• Peamiselt väljendas ta end täiendvärvide abil (punane ja roheline kõrvuti).
• Loomingu üheks peateemaks on vabadusearmastus.
• ''Vabadus viib barrikaadidele''

''Vabadus viib barrikaadidele''

 

 

Klassitsism

Eeldused:

• Suur Prantsuse revulutsioon
• Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon
• valgustusajastu
• Ratsionaalne moraali õpetus
• Hariduse ja loodusteaduse areng
• väljakaevamised

Klassitsism: 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunst ja arhitektuurisuund.
Jagatakse: Varaklassitsism 1770-1800, Kõrgklassitsism 1800-1830.

• mõistuspärasus
• toetuti antiigile
• ranged reeglid
• suurejoonelisus
• antiik pluss Palladio
• kolossalorder
• lihtsus, rangus, sümmetria
• ümarkaar ja kuppel
• ornamentika on sümmeetriline, hammaslõige,munavöö,meander.
• Ornamentikas kasutati rippuva vaniku ja trofeekimpu.(isiklikud märkmed)
• Valge Maja Washingtonis
• Toompea loss

Väike-Trianon

Madeleine´i kirik Pariisis

Peterburi kunstiakateemia

Pariisi Pantheon



 

Klassitsismiajastu tuntuim Prantsuse maalikunstnik oli Jacques Louis David (1748-1825). Kuigi ta oli järjekindel klassitsist, leidus ta loomingus ka realismi sugemeid. Omamoodi tähiseks sai 1784.a. valminud "Horatiuste vanne", kus esmakordselt olid kajastatud kõik eelnimetatud klassitsismi tunnused. Tema järgmised antiikkompositsioonid ei leidnud nii vaimustavat vastuvõttu. Seda rohkem tähelepanu pälvisid Davidi need maalid, mille ainestik oli võetud kaasajast. Suur Prantsuse revolutsioon ja hilisem Napoleoni valitsemisaeg pakkusid selleks ohtralt võimalusi. 1793.a. tapeti revolutsiooni üks juhte - Marat. Davidil valmis võib-olla tema parim teos "Tapetud Marat".

Tapetud Marat
 

• "Bonaparte St. Bernard'is" ja "Napoleoni kroonimine".

Napoleoni kroonimine

Väga kõrgelt hinnatakse Davidi portreeloomingut. Kui varasemates töödes oli rokokoolikkust, siis hilisemad maalid olid lihtsad, sõbralikud ja selged, liigse särata. (https://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/krgemmaal.html)

Barokk

Barokk on kunstistiil,mis valitses Euroopas umbes 1600-1750. Stiilselt pole ühtne, igas piirkonnas oma ühiskondlikud ja kultuursed mõjutused.
Euroopa riigid olid sel perioodil usuliselt, poliitiliselt, majanduslikult väga erinevad ja erineval arengutasemel.

• Barokk: tunded,teartaalsed efektid, emotsioonide väljendus, dünaamika, maalilisus, rikkalik dekoor, rahvalikus, diagonaalid.
• Barokkfassaadi elemendid: kolmnurk viil, voluudid, tornid, pilastrid, sambad, mansardkatus, ovaalsed aknad, palju skulptuure, külluslik dekoor.
• Tornikiivrid ümarate paisutustega.
• Hoonete põhiplaanid on kombineeritud ovaalidest.
• Rikkalikult kasutatud peegleid, skulptuure, kullatud detaile.
• Üldmulje toretsev, väänlevad mustrid.
• Ilusionistlikud laemaalid, loomuliku valgust kasutati ära.
• Losside juures suured aiad, peenrad moodustavad mustreid.
• Prantsuse park ja Inglise park.

B. Neuman: Vierzehnheiligeni kirik

 

                                                                       Peetri kirik


Barokk skulptuur ja Itaalia maalikunst
 
Kujutaval- ja näitekunstil oli sel perioodil eesmärgiks oli muljet avaldada ja anda edasi ideoloogiat.
 

Barokk Skulptuur:
 

• Enne barokki oli mannism, mis liikus barokkskulptuuri poole.
• Ebaloomulikud poosid, väänlev inimene.
• Michelangelo " Võit ja Surev ori" Spiraalina liikumist veel ei kasutatud.
• Barokki ajal tuli spiraalina liikuvus.
• rahutud liikumised, massiiv
• maaliline
• vaadeldav kõikidest külgedest
• Barokki ülesandeks oli sisendada kirgliku usulist vaimustust.

 
Bernini:

• Dcephne- nümf, Apollo ahistaja, inimese kujtamine puuks muutumas.
• Rooma Putri kiriku baldahiin.
• Püha Teresa ekstaasis ( Cornaro perekonna kabelis, nägu väga välendusrikas)

Püha Teresa ekstaasis
 

 
 
Maalikunst:

• Rooma olulisem kunstikeskus.
• Maalikust jagunes: Carracci (akadeemiline),Caravaggio (naturalistlik)
• diagonaalid

Carracci:

• Gallerio Fernese laemaaling
• Fra Audrea Pozzo
• idealistlik, ühtlane valgus eest, erksad värvid, kolmnurk kompositsioon.



Gallerio Fernese laemaaling

 

Caravaggio:

• Ei kartnud inetust, otsis tõde.
• Ei austanud klassikalist eeskuju.
• Täiesti uudne kompositsioon.
• Piltide tegelased elavad oma elu, juhuslikud poosid, ei vaata vaataja suunas.
• Valgusvihk tuleb justkui keldriluugist.
• Ruumilisus loodi hele tumedusega.
• Ei ole vaja taevaliku sfääri näitamist.
• " Putruse ristilöömine"
• "Pauluse pöördumine"
• " Kristuse piitsutamine"

Caravaggio
„Uskupööramine teel Damaskusesse”

Bartolone Esteban Murillo (sündis 1617):

• Itaalia maalikunstnik
• religioosed teemad, lihtsad inimesed: naised, lapsed, kerjused
• Realistlikud, igapäevaelu
• Palju õpilasi ja järgijaid oli tal.

Frans Hals:

• Hollandi maalikunstnik
• Sündis 1580.
• Relogioosed maale ei valmistanud
• Porteemaalid, talunikud, pulmad jne.
• "Mustlas tüdruk", " Mees lontis kaabuga", "Pulma portree"
• eluline, pole jäik.

Barokk Hollandis
 
Protestantlik kirik ei soosinud toretseva arhitektuuri, seega pole Hollandis erilisi suurteoseid.
Maalikunst aga seevastu saavutas õitsengu.

• Esmatähtsus oli natuuri lähedus.
• Peamiselt tehti porteid, natüürmordid, grupiportreed, maastikud.

Jacob van Ruisdael (1628- 1682)

• maastikumaalija
• loodusvormide täpne kujtamine, romantiline heledus tumedus efektid.

Jan Sten (1626-1679)

• Kujutab peamiselt igapäevaelu stseene.
• Sageli tema töödel moralisseriv alatoon.
• "Ristsed", "Pidutsejad"

Rembrant

• Endast maalinud 75 maali, tööd väga tumedad ja silmi pole enamusel näha, pani kraele ja juustele rõhku.
• "Dr Tulpi anatoomialoeng"
• "Öine vahtkond" (valguse varju mäng, dünaamika)
• "Naine suplemas" Väga sketsiliselt joonistatud.

Dr Tulpi anatoomialoeng

Peter Paul Rubens
 

• Flandria kunstnik
• Isa oli kalvinist.
• Hariduse sai ladina koolis.
• Esimene loomeperiood möödus Itaaliapärase manerismi laadis.
• Tema ateljeest kujunes maalitööstus.
• Valmis umbes 3000 maali.
• Itaalias kujunes välja tema isikupärane stiil.
• Altarimaal, portreed, mütoloogid, allegoorilise sisuga maalid, usutemaatilised.
• Lopsaka, täidlase figuuriga naised.
• "Viimne kohtupäev", "Kristuse ristilt mahavõtmine", "Parise kohus"
• maalid suuremõõtmelised.
• Diagonaalne kompositsioon

Anthonis van Dyck( 1599-1641)

• Belgia kunstnik
• Maalimist õppis Balenilt.
• Noorukina asutas ateljee koos sõbraga.
• Töötas kuningas Jamesi jaoks.
• Itaalias õppis Itaalia meistrite all.
• Hakkas looma grupiportreesid.
• Temaatika: ajalooline, usuline.
• "Inglismaa kuningas Charles jahil"
• "Autoportree", "Elena Grimaldi"
• "Perekonna portree"

Johannes Verner (1632-1675)

• Hollandi maalikunstnik.
• Ei olnud eriti edukas.
• Ta õpetas end ise.
• "Usu allegooria", "Kristus Marta ja Marja kodus"
• Ta töötas aeglaselt.
• Oli austatud vaid Delfis.
• Maalis tavalisi inimesi.
• " Piima valav teenjanna" 
• Kasutab ka oma tööde tegemisel peegleid
• " Tütarlaps pärlkõrvarõngaga"

Tütarlaps pärlkõrvarõngaga


 

Hispaania ja Flandria kunst

El Greco

• Vanim ja omapärasem Kreeka päritolu kunstnik.
• Inimesed pikad, näod kõhnad.
• Paraad portree- portree, millel rõhutati kujutavat isiku seisust, ühiskondliku positsiooni ja suursugusust.

Nicolas Poussin

• Sündis 1594 Normandia külas.
• 1615 kolis Pariisi, kus hakkas tegelema kunstiga.
• Tema varasemad tööd oli erksad, hilisema aga tagasihoidlikumad.
• Tema töömetoodika oli aeglane, tehes mitmeid kavandeid.
• Kuulub heroilise maalikunsti rajajate hulka.
• Tema töödes on kord, selgus ja mõõdukus.
• "Taaveti triumf"
• "Maastik koos Heraklesega ja Cacusega"
• "Püha perekond trepiastmel"
• Ideaal maastik.

Taaveti Triumf

Barokk Prantsusmaal

• Versaillesi loss ja park
• Valitsev oli katoliiklus.
• Prantsuse park- geomeetriline, korrapärane, pügatud puud ja põõsad.( kõik on isiklikud märkmed)

Versaillesi loss

                                                              Versaillesi lossi park