Vanavene kunst

Vanavene kunst tekkis paralleelselt Bütsantsiga, millega võeti üle ristiusk ja võtted kiriku ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks.

9.-17.saj
Perioodid:

• Kiievi-Venemaa õitseaeg 9.-12.saj
• Feodaalse killustatuse aeg 12.-13.saj
• Tatari-monglid ja ühinemine vürstiriigiga 14.-15.saj
• Vene riigi tugevnemine 15.-16.saj
• Keskajakunsti kriis ja uue kunsti tärkamine 17.saj

Tähtsamad ja kuulsamad ehitised olid:

     •Kiievi Sofia kirik

     •Novgorodi Sofia katedraal
     •Uspenski kirik, Dimitri katedraal Vladimiris
     •Moskva Kreml (14. saj.)

• sibulkuppel - sibulakujuline katusevorm, harilikult plekk- või laastkonstruktsiooniga. Läbiv element vanavene kirikutel.
• Vanavene uhkeim kirik on Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561.
• Kreml- Venemaa linnade keskaegne keskne kindlustus.( Näiteks Moskva kreml(kolmnurkse kujuga punse müüriga kindluse müür)) (iskilikud märkmed)



Moskva kreml

• Sel ajal tegeldi kõige enam ikoonimaaliga.

Kuulsamad ikoonimaalijad olid:

1. Theophanes- Kreeka maalija, Venemaale kutsutud. Tema töid iseloomustab dünaamilisus ja ekspresiivsus.

2. Andei Rubljov- peen, hingestatud ja ebamaine, peenemad ja lüürilisemad suunad maalimises.

• Ikonostaas- ikoonidest koosnev pildisein, mis paigutati altariruumi ette.



Vassili Blažennõi peakirik Moskvas, vanavene
(sibulkuplitega)

Moskva kreml




ANDREI RUBLJOV:

Apostel Pavel 1420.

http://fi.m.wikipedia.org/wiki/Tiedosto:Rublev_Paul.jpg



Püha Kolmainsus 1410.

http://album.ee/node/19816379/50173509

 

  

 

 

Bütsantsi kunst

Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Antiik-Roomast eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel.(http://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants)
Bütsants kestis 6-15. sajandini.
 

• Tsentraalehitis on ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Põhiplaani äärmised punktid on keskpunktist ühel kaugusel. Paljud Bütsantsi ja renessanssiaegsed kirikud olid tsentraalehitised.
• Bütsantsi kuulsaim ehitis on Hagia Sophia katedraal.See ehitati aastail 532–537. Kupliga kaetud tsentraalehitis. Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga.  Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal kupli küljel kujutati ingleid. Seinu kaunistasid stseenid piibli ajaloost. Mosaiikidele iseloomulikud ranged näoilmed, fooniks kuld. Palju kasutati lillat. (http://et.wikipedia.org/wiki/Hagia_Sophia)

 

• Ikonoklastid olid 8. ja 9. sajandil tegutsenud pildieitajad, kes püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid.
• Ikonoduulid on pühapiltide, millel kujutatakse inimesi ja teisi elusolendeid,pooldajad.
• Ikoonimaal  on idakirikus kantav, enamasti puidule maalitud pühapilt, millel on kujutatud Jeesus Kristus, Maarja, mõni muu pühak, ingel või püha ajaloo või kirikuloo stseen. Ikoone austatakse. Au, mis antakse, läheb kujutatavale isikutele. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Ikoon)

Hagia Sophia katedraal (532–537)

Hagia Sophia katedraali läbilõige
(tsentraalehitis)

 Ikoonimaal, pärit Bütsantsi kunstist
 

 

Varakristlik kunst

Ristiusu levik
 

• Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus . Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse.
• Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta.
•  Ristiusk aitas viia mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigis legaalseks, 380. a saab riigiusundiks.

 

• Ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks.
• Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe . Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid.
• Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. 

 
 Maalikunst

• Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud.
• Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust . (http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/8varakristlik-kunst-2996370)
• Seal võib näha ka palvetavate inimeste kujutisi.
• Enamasti on tegu lihtsalt mingi dekoratiivse mustriga.
• Kõige tuntumad on Santa Lucina katakombi maalid. (http://miksike.ee/documents/main/referaadid/3varakristlik_kunst.htm)

 

• Varakristlik sümboolika tekkis:

-Edastada salamärkide kaudu kristliku infot, millest said aru vaid kristlased.
- Piiblitõdede õpetamisel märkide keeles nendele, kes lugeda ei oska.
- Meenutamaks kristlastele Jumala kõigevägevust oma loodu üle igal pool ja igal ajal.
- Jäädvustamaks Jumala jumalikku tegevust inimkonna ajaloos.
(http://kristlikudsymbolid.weebly.com/i-loomad-linnud.html)

• Hea Karjane - õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest .Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest.
• paabulind – “sada silma” paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne.
• fööniks – Kristuse ülestõusmise sümbol, esindab Kristuse jumalikku poolt. Fööniks sümboliseerib ka usku ja igipüsivust: fööniks põletas end perioodiliselt tuleriidal, siis aga tõusis iseenese tuhast taas ellu ja alustas uut eluringi.
• tall ehk Agnus Dei – (ld k “Jumal tall”) sümboliseerib Kristust kui lepitusohvrit inimkonna pattude eest.

 
 

• miniatuurmaal- raamatumaal, käsikirja figuraalne, ornamentaalne vm kaunistus, väikeformaadiline peenelt teostatud pilt. Sageli maaliti terved leheküljed täis reas asuvaid pilte, mis pidid selgitama raamatute sisu.Stseene püüti kujutada võimalikult elamuslikult ja figuure liikuvatena.
• Maalikunstis kujutati piiblisündmusi. Inimesi on kujutatud väga tõsistena oma pikkades kogu keha varjavates riietes. Kasutati tähendusperspektiivi, mis seisneb selles, et tähtsamad tegelased kujutati suurelt ja vähemtähsaid väiksemalt.

Arhitektuur

• Kirikud pidid olema uhked ja väljendama jumala võimsust.
• Esimeste kirikute ehitamiseks võeti eeskuju antiikaja  basiilikatest, püüti terve hoone ja selle üksikosade abil luua võimalikult aukartust äratavat tunnet. Isegi akendest langev valgus pidi looma illusiooni Jumala kohalolekust.
• Sees jagas  kaks rida kaartega ühendatud sambaid ruumi kolmeks osaks - lööviks.
  Tavaliselt oli kirik kolme-, mõnikord ka viie- või enamalööviline.
• Aknad asusid ka külglöövide välisseintes.
• Kirik oli oma põhiplaanilt T-tähe kujuline, kuna kiriku idapoolses otsas asus veel üks lööv, mis oli teiste löövide suhtes risti. Seda kirikuosa nim. põikihooneks, T-tähe pikemat kriipsu nim. aga pikihooneks.
• Altari paigutamiseks oli kiriku idapoolne sein ehitatud poolkaarekujuliseks ja seda kohta nim. apsiidiks. (http://kunstiabi.weebly.com/varase-keskaja-kunst.html)
•  Varakristlikel mosaiikidel kujutati piiblisündmusi.

Varakristliku kiriku plaanid

Rooma katakombidest leitud seinamaal.

Rooma katakombi seinamaal

 

Miniaatuurmaali näide