Rahvusromantismiksvõidakse nimetada rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutavat kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuunda.
Rahvusromantism kitsamas tähenduses on 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses eriti Põhja- ja Ida-Euroopas levinud kunstistiil. Stiili esiletõus oli seotud rahvusliku eneseteadvuse tärkamisega. Rahvusromantism üritas vastanduda niiöelda vanadele Euroopa rahvustele otsides rahvaluulest, -kunstist ja -pärimustest ainest päris "oma" rahvusliku kunstistiili väljatöötamiseks. Rahvusromantism eesti ja soome kunstis on tihedalt seotud tollal populaarse ekspressionistliku stiiliga, eriti soomes ka juugendstiiliga. (Vikipeedia)
Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiki, seega norra ja soome kunstis.
Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust.
- Erik Werenskiold ja tema mõttekaaslased püüdsid võimalikult täpselt edasi anda Norra looduse ja inimeste omapära.
- Gerhard Munthe püstitas eesmärgiks luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile.
- Arhitektid Eliel Saarinen ja Lars Eliel Sonck kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid.( Helsingi raudteejaama hoone ja Sonckil Tampere toomkirik)
- Hugo Simberg: Toetus rahavaluule, kuid käsitles selle tõsiseid teemasid, selhulgas surma, veidravõitu fantaasia ja nukra huumoriga.
- Põhiliselt sümbolistlik on norralane Edvard Munch. Sünged lapsepõlvekogemused ja boheemlik seltskond eraldasid teda rahvuslastest. Tema teemadeks kujunesid inimese üksindus,armastuse kaduvus, hirmud, haigused,surm. (Kunsti kultuuriajalugu, Jaak Kangilaski)
 |
Theodor Kittelsen " Must surm" |
 |
Gerhard Munthe "Kosilased" |
 |
Akseli Gallen-Kallela " Kullervo needmine" |
 |
Hugo Simberg "Haavatud ingel" |
 |
Edvard Munch "Tütarlapsed sillal" |
 |
Erik Werenskiold
|