Romaani kunst

• Peale Rooma riigi kokkuvarisemist 5.saj. oli Euroopa kultuur tõelises madalseisus.
  Endised hiigelriigi alad jaotati paljude valitsejate vahel, kes suutsid vaid lühiajaliselt võimul püsida.
• Alles 10. sajandist alates saab rääkida esimesest feodaalajastu kunstistiilist, mida kutsutakse romaani stiiliks või romaani kunstiks.
• Romaani stiil valitses 10-12. sajandil. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur1.html)

Arhitektuur:

• Sakraalarhitektuur- kogu kunst oli seotud kirikutega.
• Valitsevaks kirikutüübiks oli basiilika, kuid esines ka ühelöövilisi- ja kodakirikuid.
• Romaani stiili põhitunnusaks on ümarkaar. See tähendab, et akende ja uste avad on kaarekujulised. Lage katab silindervõlv.
• Kirikud ehitati endiselt basiilikad, kuid ehitist täiendati tornidega. Kaks torni asusid läänefassadil kummalgi pool portaali ja üks piki- ja põikihoone ristumis- ehk nelitise   kohal. Torne võis isegi rohkem olla, sest ajad olid endiselt rahutud ja tugevad tornid võisid kaitset pakkuda.
• Romaani aegne hoone mõjub raskepäraselt, suhteliselt madal, paksude seintega, väiksed aknad. Kasutati ka kindlustena kirikuid.
• Romaaniaegse kiriku lööve katsid silindervõlvid või kahe silindervõlvi ristumisel moodustunud ristvõlv.
• Mitmenurksed tugisambaid e.  piilarid.
• Mõnikord kaunistas romaaniaegse hoone välisseina kaartest ja sambakestest koosnev madal käik e. kääbusgalerii.(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur1.html)
• Portaal- rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse.
• Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa.



• Keskaegsetes kirikutes oli krüpt kooriruumi (idakoori) all paiknev maa-alune reliikviahoidla või haud.
• Kooriruum on sakraalarhitektuuris kiriku idaosas olev ruum, kus asub peaaltar.
• Kui külglööve on pikendatud ümber koori, tekib kooriümbriskäik.(http://et.wikipedia.org/wiki/Kooriruum)
• Kabelitepärg-suurtes kirikutes apsiidi ümbritsev ring.
• Üks tuntumaid romaani stiilis ehitisi on Pisa toomkirik Itaalias. Veel on näiteks  Notre-Dame-la-Grande ja Mainzi toomkirik.(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur1.html)

Pisa toomkirik

 

Notre-Dame-la-Grande

Skulptuur ja maal:

• Esineb tavaliselt reljeefina.
• Reljeefide ja maalide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale.
• Eelistati õpetlike süzeesid ja imetegusid.
• Emotsioonid olid tähtsad figuuridel, ei idealieeritud (kohmakad).
• Kirikute seinu katsid  maalingud, mille eesmärk  oli  sama, mis reljeefidel - õpetada pühakirja ja alandlikkust.
• Olulisel kohal oli Kristuse kannatuste kujutamine. Inimesed nendel maalidel  olid samuti tõsiste nägudega ja  maalitud ilma varjudeta.
• Inimkeha oli patune ja seda pidi rõivastega varjama.
• Pühakutel peakohal aupaiste.
• Romaani ajast on pärit vitraažaknad. Need on värvilistest  maalitud klaasitükkidest tinaraamistusega ühendatud pildid, millega kaeti aknaid. Nendel kujutatud piiblistseenid  kandsid samuti õpetlikku sõnumit.
• Romaani kunsti suurepäraseim tekstiilikunsti saavutus on 70 m. pikkune linasest riidest  Bayeuz`vaip, millele on villaste lõngadega tikitud William Vallutaja Inglismaa vallutamise lugu. Kujutatud on 58 stseeni,  millest kuulsaim on retke käigus 1066.a. toimunud Hastingsi lahing. (http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur-ja-maalikunst.html) Tervet vipa saab näha: http://commons.wikimedia.org/wiki/Bayeux_Tapestry

Romaani kirikul asuv reljeef

Romaani kiriku vitraažaken

 

Bayeuz`vaiba osa