- Peale Rooma riigi kokkuvarisemist 5.saj. oli Euroopa kultuur tõelises madalseisus.
Endised hiigelriigi alad jaotati paljude valitsejate vahel, kes suutsid vaid lühiajaliselt võimul püsida. - Alles 10. sajandist alates saab rääkida esimesest feodaalajastu kunstistiilist, mida kutsutakse romaani stiiliks või romaani kunstiks.
- Romaani stiil valitses 10-12. sajandil. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur1.html)
Arhitektuur:
- Sakraalarhitektuur- kogu kunst oli seotud kirikutega.
- Valitsevaks kirikutüübiks oli basiilika, kuid esines ka ühelöövilisi- ja kodakirikuid.
- Romaani stiili põhitunnusaks on ümarkaar. See tähendab, et akende ja uste avad on kaarekujulised. Lage katab silindervõlv.
- Kirikud ehitati endiselt basiilikad, kuid ehitist täiendati tornidega. Kaks torni asusid läänefassadil kummalgi pool portaali ja üks piki- ja põikihoone ristumis- ehk nelitise kohal. Torne võis isegi rohkem olla, sest ajad olid endiselt rahutud ja tugevad tornid võisid kaitset pakkuda.
- Romaani aegne hoone mõjub raskepäraselt, suhteliselt madal, paksude seintega, väiksed aknad. Kasutati ka kindlustena kirikuid.
- Romaaniaegse kiriku lööve katsid silindervõlvid või kahe silindervõlvi ristumisel moodustunud ristvõlv.
- Mitmenurksed tugisambaid e. piilarid.
- Mõnikord kaunistas romaaniaegse hoone välisseina kaartest ja sambakestest koosnev madal käik e. kääbusgalerii.(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur1.html)
- Portaal- rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse.
- Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa.
- Keskaegsetes kirikutes oli krüpt kooriruumi (idakoori) all paiknev maa-alune reliikviahoidla või haud.
- Kooriruum on sakraalarhitektuuris kiriku idaosas olev ruum, kus asub peaaltar.
- Kui külglööve on pikendatud ümber koori, tekib kooriümbriskäik.(http://et.wikipedia.org/wiki/Kooriruum)
- Kabelitepärg-suurtes kirikutes apsiidi ümbritsev ring.
- Üks tuntumaid romaani stiilis ehitisi on Pisa toomkirik Itaalias. Veel on näiteks Notre-Dame-la-Grande ja Mainzi toomkirik.(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur1.html)
 |
| Pisa toomkirik |
 |
| Notre-Dame-la-Grande |
Skulptuur ja maal:
- Esineb tavaliselt reljeefina.
- Reljeefide ja maalide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale.
- Eelistati õpetlike süzeesid ja imetegusid.
- Emotsioonid olid tähtsad figuuridel, ei idealieeritud (kohmakad).
- Kirikute seinu katsid maalingud, mille eesmärk oli sama, mis reljeefidel - õpetada pühakirja ja alandlikkust.
- Olulisel kohal oli Kristuse kannatuste kujutamine. Inimesed nendel maalidel olid samuti tõsiste nägudega ja maalitud ilma varjudeta.
- Inimkeha oli patune ja seda pidi rõivastega varjama.
- Pühakutel peakohal aupaiste.
- Romaani ajast on pärit vitraažaknad. Need on värvilistest maalitud klaasitükkidest tinaraamistusega ühendatud pildid, millega kaeti aknaid. Nendel kujutatud piiblistseenid kandsid samuti õpetlikku sõnumit.
- Romaani kunsti suurepäraseim tekstiilikunsti saavutus on 70 m. pikkune linasest riidest Bayeuz`vaip, millele on villaste lõngadega tikitud William Vallutaja Inglismaa vallutamise lugu. Kujutatud on 58 stseeni, millest kuulsaim on retke käigus 1066.a. toimunud Hastingsi lahing. (http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur-ja-maalikunst.html) Tervet vipa saab näha: http://commons.wikimedia.org/wiki/Bayeux_Tapestry
 |
| Romaani kirikul asuv reljeef |
 |
| Romaani kiriku vitraažaken |
 |
| Bayeuz`vaiba osa |
