Etruski kunst

• Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias algas 8. sajandil eKr.
• Nende rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel.
• Etruskidel puudus ühtne riik. Linnade liit oli rajatud peamiselt usulisele ühtekuuluvusele ja seega poliitiliselt nõrk.
• Linnu valitsesid kuningad, hiljem sai suure võimu ka sõjaväelis-preesterlik aristokraatia, kelle hulgast valiti ametnikke.
• Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega.(http://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid)

 Arhitektuur:

• Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid.
• Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust. Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel. Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele - poodiumile. Lihtsa ehitise muutsid toredamaks arvukad keraamilised kaunistused.

  

  Etruski tempel

  Matmiskombed:

• nekropolid - surnute linnad e. kollektiivsed matmispaigad.
• Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel oli lahkunu ja tema abikaasa figuuri kujutis pooleldi lamavas asendis.
• Etruskid uskusid, et elu pärast surma läheb edasi, siis kujutasid nad oma kadunukesi sarkofaagidel rõõmsatena, justkui osalistena pidustusest. Selline poollamav asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel.(http://kunstiabi.weebly.com/etruski-kunst.html)



Sarkofaag etruskide hauakambrist.

• Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, mille seintele oli maalitud aknad ja uksed. Seinu kaunistasid maalingud, millel kujutati tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist.
• Hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud – kanoobid. Neis hoiti lahkunute tuhka.

 

 Kunst:

• Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitooliumi emahunt"
• Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui kreeka kunstis.
• Varasem etruskide seinamaal on rõõmsameelne ja värvikirev.
• Hilisem seinamaal muutub aga süngetooniliseks, ilmuvad koletised jne.
• Inimkeha ei osatud hästi edasi anda, palju anatoomilisi vigu.
• "Kapitooliumi emahunt " on rooma mütoloogia järgi hunt, kes imetas kaksikvendi Romulust ja Remust - kellest pidid saama Rooma linna rajajad. Nende vanaonu oli aga selle vastu ja heitis nad vette, et nad upuksid, aga vool kandis lapsed kaldale.  (http://kunstiabi.weebly.com/etruski-kunst.html)

Kapitooliumi emahunt (6. saj eKr)

• Hilisemas etruski kunstis 4.-3. saj eKr võib näha hirmuäratavaid koletisi – kimääre
• Kimäärid on müütilised loomad, midagi sfinksitaolist. Neid on kujutatud hirmuäratavates poosides. Varasem etruski kunst oli olnud elurõõmus. Selline muudatus näitab kultuuri langust.

  

  Arezzo kimäär
   



Kreeka kunst

•  Antiik-Kreeka oli  maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared  ja Väike-Aasia lääneranniku.
• Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu-  ja kultuurielu keskusteks.
• Polüteistlik - jumalaid väga palju, paljud neist vaid piirkondliku tähtsusega.
• Vana-Kreeka arhailisel perioodil kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid:

              a) aristrokraadid- Kreeka ühiskonna ülemkiht

              b) lihtrahvas- vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed.

              c) orjad- vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud. (isiklikud märkmed)

• Kreeka kunst jagatakse kolme perioodi:

                      1) Arhailine ehk vana aeg ( 600- 480 e.m.a)
                      2) Klassikaline ehk õitseaeg (480- 323 e.m.a)
                      3) Hellenistlik ehk hiline ( 30 p.m.a )

• Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.
  Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa , kapiteel e. ülemine osa.  Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. (isiklikud märkmed)
• 
  

            dooria          joonia              krintos

• Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks:

               a) Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr)
               b) Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud
               c) Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr

• Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine.
• Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks.
• Vana-Kreekas rajati palju templeid. Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki. Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis. Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid. Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline. Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi. Ka kreeka templeid toestasid sambad. (http://miksike.ee/documents/main/referaadid/2kreeka_ehituskunst.htm)
• Kuna jumal elas templis, ei peetud seal jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere.
• Templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised. Sambad toetasid talastiku ja viilkatust.
• Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer. See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Välja arenes samuti inimese eramust, megaronist.
• Kõige suuremad Kreeka templid olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber – neid nimetati dipteerideks. Dipteere ehitati vähe ja nad kõik on hävinud.(http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/arharhitektuur.htm)
•  Artemise tempel Korful -600 e.kr.-ehitatud lubjakivist, omapärase tunnusena arhailine gorgo keset ehisviilu
• Siphniani varakamber Delfis -525 e.kr., See oli väike ehitis, ühe ruumiga, laia ukseavaga.
• Aphaia (Artemise) tempel Aigiinas (490 e.kr.).

                                                              (Artemise tempel Korful -600 e.kr.)

• Mõnel templil olid sammasteks naiste kujud ehk karüatiidid.

                                                                                 Ateena akropolil

• kouros- alasti noormehe figuur, eeskuju egiptusest, sirge ja jäik, üks jalg ees, skemaatiline ja üldistatud.( 7-6 saj.eKr)

 kourus

 

 

 

• kore- riietatud naisefiguur, seisab sirgelt, veidi kohmakas, jäiga näoilmega.( 7-6 saj.eKr)

  

 

 

• Kreeka skulptuuri kuulsaimad näited: Polykleitos "Odakandja", Lysippos "Kaapia", "Delfi vankrikandja", "Poseidon", Myron "Kettaheitja", "Sandaale siduv Nike", Praxiteles "Hermes Dionysos lapsega" jne.
• Mustafiguuriline vaasimaal- punasel taustal must figuur.
• Punasefiguurilne vaasimaal- mustal taustal punased figuurid. Teemadeks mütoloogia, kaasaegsed sündmused, igapäevane elu.
• Üldistatav figuuride kujutamine.(isiklikud märkmed)

 

• Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli.(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vanakreeka_kokkuvote_karoliinekorol.htm)

  

Kreeka teater

Myroni „Kettaheitja“, vanakreeka klassikaline ajastu, 5. saj eKr.



Ateena Akropol, vanakreeka klassikaline ajastu, 5. saj eKr.

 

Samothrake Nike, vanakreeka hellenistlik ajastu, 2. saj eKr

Laokooni grupp, vanakreeka hellenistlik ajastu, 1. saj eKr

 

Milose Venus, vanakreeka hellenistlik ajastu, 1. saj eKr