Egeuse kultuur

• Egeuse kultuuri alla kuulub kolm pronksiaegset Kreeka tsivilisatsiooni Egeuse mere ümbruses: Kreetal, Küklaadidel ja Kreeka maismaal.
• Ligikaudu 1450. aastast eKr levis Mükeene tsivilisatsioon Kreeka mandriosalt Kreetale.
• Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel.
• Ka minoiline kultuur ( kuningas Minos, minotaurus ja härg).
• Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse:
Varane ajastu – kõrgkultuuri ette valmistav, u. 3.-2. a. tuh eKr
Keskmine ajastu – tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr
u. 1600.a eKr toimus Thera saarel vulkaanipurse, mille tuhk muuti Kreeta põllud kõlbmatuks ning Kreeta käis alla
Hiline ajastu – keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr
 
• Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse. Suurim neist on Knossose palee Kreetal
• Loss on korrapäratu põhiplaaniga, ehitatud labürindina ja 2-3 korruseline. Lossi keskel asus suur siseõu. Knossose palee oli kindlustamata, puudus kaitsemüür. Kreeta saare laevastik oli järelikult nii tugev, et välisvaenlasi ei kardetud. Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/1egeuse_kultuur.htm)
• Labürint- Paleed jätsid labürindi mulje, minoilise kultuuri üks põhilisi sümboleid.
• Megaron- nelinurkse põhiplaaniga ehitis, lahtise sammastele toetuva eeskojaga.
• Loodud on omapärane sambatüüp: kreeta sambad – sammas on alt kitsam, ülalt laiem, kapiteel on suur ümmargune padjand. ( kasutatud kirjandus on enda märkmed)
  

 

• Losside seinad olid kaunistatud eredate realistlike seinamaalingutega. Freskod ruumide seintel, sisaldavad ornamente, rõõmsate värvidega, inim-ja loomafiguurid.
• On kujutatud ka härjamängu – härg oli püha loom Kreete saarel.
• Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud: Kreeta saarel valmistatud savinõud on kaunistatud kirevate maalingutega, millel võib näha ka mereelukaid ja loodust.

  

mereloomadega keraamika

 

 

• Kamares-keraamika on väga ebapraktiline – seinad on väga õhukesed
• Paleekeraamika nõud on paksemad.
• Joonised- lõbusad, hoogsad, erinevate toonidega, egiptuse poos, sinine, kollane, ooker jne.(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/1egeuse_kultuur.htm)
•  Püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid.
• Väga kõrgel järjel oli sealne tarbekunst.
• Madudega jumalannad: terrakota skulptuurid, viljakuse kultus, valitsejate kujusid ei ole.

  

Agamemnoni kuldne surimask

 

Härja temaatiline seinamaaling

 

 



 

 



 

Vanimad kõrgkultuurid- Mesopotaamia ja Egiptus

• Vanimad kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses.

    Mesopotaamia

• Mesopotaamia kultuuri lõid sumerid. Sumerid leiutasid ratta, potikedra ja õlu. Umbes 4000 eKr hakati Mesopotaamia lõunaosas põldu harima. Samuti rajasid sumerid linnriike,igal linnal oli oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat.
• Sumerid ehitasid suuri astmiktempleid e. tsikuraate, mille ülemisel tasandil  asus tempel  jumala kujuga. Tsikuraadi tippu viisid trepid. (http://kunstiabi.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html)

Tsikuraat

 

 

• Peamiseks ehitusmaterjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata
  savitellised, mistõttu lagunesid majad kiiresti.  Mesopotaamia
  arhitektuuri eripära oli tähtsamate ehitiste ehitamine kõrgetele
  savist platvorimidele.
•  Juba III aastatuhandel eKr leiutati võlvid ja kuplid.
•  Ehituskunsti kõrget taset näitasid eelkõige templid, lossid ja linnade kindlused.
• Istari värav oli Babüloni linnamüüri kaheksas värav. Ištari värav, linna peamine sissepääsukoht, oli pühendatud armastusjumalannale Ištarile ja ehitati umbes 575 eKr. Väravaehitis oli kaunistatud värvilise glasuuriga kaetud madalreljeeftelliskividega. Kujutatud oli kahte liiki pühasid loomi.(http://et.wikipedia.org/wiki/I%C5%A1tari_v%C3%A4rav)

• Semiramise rippaiad on ühed tuntud aiad, mida nimetatakse üheks seitsmest maailmaimeks. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Aiad asusid kuningapalee kirdeosas Ištari väravate lähedal laial neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Kõige peal oli paks mullakiht, mis võimaldas seal kasvatada ka suuri puid.(http://et.wikipedia.org/wiki/Semiramise_rippaiad)
  

 

• Paabeli torn oli piiblilegendi järgi taevani ulatuv torn, mille rajasid maailmalinna Paabeli  uhkeks muutunud asukad. Legendi Paabeli tornist on seostatud mitme ajaloolise ehitisega. Kõige sagedamini peetakse selle aluseks Babüloni tsikuraati nimega Etemenanki. Hilisemate kirjelduste järgi  oli tsikuraat seitsmekorruseline. Välistrepid viisid selle tippu, kus paiknes tempel. (http://et.wikipedia.org/wiki/Paabeli_torn)

 

 

 

• Assüürlased hakkasid kasutama ehitistel reljeefe. Assurnasirpal II oli esimene valitseja, kes hakkas Assüüria paleede müüre katma ulatuslike reljeefidega (u. 9. saj. e.Kr). Reljeefid kujutavad ainult pilte, kus ülistatakse valitsejaid ja nende lähedasi. Vahel harva võib kohata ka igapäevaelu ning lahinguks valmistumist. Tihti on kujutatud ka kuninga ja tema õukonna audientsi või pidulikku sündmust.

   
      Egiptus

• Egiptust valitses vaarao. Vaarao ülesanne oli valitseda riiki, ta oli ka egiptlastele jumal. Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Ta oli teoreetiliselt kõigi Egiptuse templite ainus legitiimne preester.
• Egoptlased uskusid, et pea iga universumis leiduv objekt hingestatud ning omab isiksust, nagu inimene isegi. Nad uskusid, et on elu pärast surma. Samuti oli neil polüteislik religioon ehk paljusid jumalaid tunnistav religioon. Jumalikel olenditel on looma pea ja inimese keha.( http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Eg2.htm)

 

• Egiptuse hauaehitised:

1. Mastaba- kivist või tellistest trapetsikujuline hauamonument, maaaluse surnukambriga, maapinnal ukse immitatsioon hinge jaoks.
2. Astmikpüramiid- hauaehitis, mis koosneb üksteise otsa asetatud mastabanidest.
3. Püramiid- Egiptuse ülikute kiviplokkidest nelinurkse põhiplaaniga hauaehitis, kambrite süsteem, osaliselt maa all. ( kasutatud materjal, on enda märkmed)

     
                Mastaba                                                                                        Astmikpüramiid

• Kuulsaimad püramiidid asuvad Gizas. Need on Chefren, Cheops ja Mykerious.
• Egiptuse tempel- nelinurkne, kõrge müüriga, osaliselt pealt lahtine, sammastega.( Luxor, Karaki, Anu-Simbeli kaljutempel)

 

 

• Vana-Egiptuse skulptuuris  kujutati vaaraosid tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega.
  Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna.

 

• Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada.  Reljeefid värviti sageli värviliseks.
  (http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html)
  
  

 

• Pinnakunst- perspektiiv puudub, taspinnaline kujutamine, kasutati egiptuse poosi inimeste kujutamiseks.
• Kuningate org- on vaaraode matmispaik Teeba lähedal. Seda kasutati Keskmise riigi perioodil. (kasutatud kirjandus on enda isiklikud märkmed)

 

 



                                                              Kuningate org